Tuttav laps kannatab koduvägivalla allKÜSIMUS:
Olen õpetaja. Mul on kahtlus, et üks mu klassi õpilastest kannatab koduse vägivalla all. Olen tihti näinud teda õnnetuna ja sinikatega, kuid ta ise väidab, et kukkus ja kodukülastust tehes tunduvad vanemad igati kohusetundlikud. Kas on psühholoogilisi tunnuseid, mille järgi ma veel võiksin aru saada, et tema kallal kasutatakse füüsilist vägivalda? Mida saaksin selle lapse heaks teha?
VASTUS:
(kasutatud on Eesti Lastefondi materjale)
Arvatakse, et iga neljas laps Eestis on olnud füüsilise vägivalla ohver või lihtsalt hooletusse jäetud. Seaduse järgi on igasugune vägivald kuritegu. Laste õiguste kaitsmisega tegeleb riigiametnik - sotsiaaltöötaja, kes vajadusel olukorrale ka kohtulahendit nõuab. Selleks, et teave kannatavast lapsest sotsiaaltöötajani jõuaks, on vaja Sinu abi, sest tihti oled Sina ainuke täiskasvanu, kellega laps väljaspool kodu lähedalt kokku puutub.
Vägivald laste kallal võib olla füüsiline, tekitades lapsele kehalist valu, või emotsionaalne, kui lapse mõtted ja tunded on pideva kriitika ja halvustamise objektid.
Vägivalda reetvad tunnused
Laps...
- räägib sellest otsekoheselt ise Lapsel on...
- sageli näha kriimustusi, haavu, sinikaid, põletusjälgi ja ta ei oska adekvaatselt seletada nende tekkimist
- kehal sigaretist põhjustatud põletusjäljed
- paranemisjärgus vigastused pärast pikemaajalist koolist puudumist
- vigastused erinevates kohtades ja erinevates paranemisjärkudes
- püksirihma pandla, elektrijuhtme pistiku ja rusikanukkide kujulised vigastused
- kuumast veest tekkinud "kinda- või sokikujulised" põletushaavad kätel, jalgadel või tagumikul
- armid, mille on tekitanud nööri või juhtme hõõrdumine kinniseotud lapsel
- aastaajale mittekohane riietus, mis võib peita vigastusi käsivartel ja jalgadel
- raskusi käimise või istumisega
- raskusi söömisega
- madal enesehinnang
Laps on hooletusse jäetud:
- nähtavalt alatoidetud
- räpakas
- katkistes või mustades riietes
- on hooldamata, vajades meditsiinilist abi, sh prille ja hambaarsti
- tuleb liiga vara kooli
- jääb kooli kauaks pärast tundide lõppu
- varastab või kerjab toitu
- puudub tihti koolist ja õpib halvasti
.
.
PEA MEELES!
.
Ükski loetletud tundemärkidest ei tõesta, et perekonnas esineb vägivalda laste kallal. Iga tundemärk võib esineda aeg-ajalt igal lapsel. Kui need aga ilmnevad sageli ja kombinatsioonides, on tõsine põhjus tähelepanelikumalt vaadelda ja kaaluda võimalust, et laps on koduse vägivalla ohver. Tavaliselt paljastab hoolikas lisavaatlus teisigi tundemärke.
Kui laps räägib juhtunust avameelselt:
- usu last
- jää rahulikuks
- ära mine tigedaks või kurjaks - laps on ise niigi vihane, ta vajab emotsionaalset ja moraalset tuge, mitte peegeldust oma vihale
- julgusta ja toeta last:
"Mul on hea meel, et Sa rääkisid. Sa tegid õigesti."
"See ei ole Sinu viga."
"Sa ei ole üksi oma õnnetusega, seda on juhtunud ka teiste lastega."
"Me peame sellest rääkima ka sotsiaaltöötajale. Ta esitab Sulle palju küsimusi, kuid nii aitab ta kindlustada, et oled edaspidi väljaspool ohtu."
- ära esita suunavaid küsimusi
- ära "jah-ita" kõiki üksikasju juhtunust
- ära eelda, et laps vihkab vägivallatsejat, eriti kui too on perekonna liige
- leia piisavalt aega, et kohe ära kuulata lapse küsimused ja soovid
- ära anna lubadusi, mida Sa ei suuda pidada
- võimaluse korral julgusta last, et Sa toetad teda ja oled temale kättesaadav kogu aeg
- austa lapse õigust privaatsusele ja ära avalikusta juhtunut teistele õpetajatele ning koolikaaslastele
- ära ürita asja ise uurida, ära astu ise vastu vägivallatsejale
- pea nõu kooli direktoriga ja vajadusel teata juhtunust kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajale
ÜRO Lapse õiguste konventsioon
Osavõtvad riigid rakendavad kõiki seadusandlikke, administratiivseid, sotsiaalseid ja hariduslikke abinõusid, et kaitsta last igasuguste füüsiliste ja vaimsete kahjustuste, ülekohtu või kuritarvitamise, hooletussejätmise või hooletu kohtlemise, julma kohtlemise või ekspluateerimise, kaasa arvatud seksuaalse kuritarvitamise eest, kui laps viibib vanema(te), seadusliku(ke) hooldaja(te) või mõne teise lapse eest hoolitseva isiku hoole all.
Eesti Vabariigi Lastekaitse Seadus
Igat last tuleb kohelda nagu isiksust, tema omapära, iga ja sugu arvestavalt.
Lubamatu on lapse alavääristamine, hirmutamine või karistamine viisil, mis valmistab talle piina, tekitab talle kehalisi kahjustusi või ohustab kuidagi teisiti tema vaimset või kehalist tervist.
Juhul kui täiskasvanu on last lubamatul viisil kohelnud, on sotsiaaltalitus pädev sekkuma konflikti lahendamisse ning vajadusel tegema esildise süüdioleva isiku karistamiseks administratiiv- või kriminaalkorras.
Vägivalla või halva kohtlemise tõttu kannatanud lapsele tuleb anda vajalikku abi.
Nõustatakse ka vägivalda tarvitanud täiskasvanut, et vältida halva kohtlemise kordumist.
.
Otsus last aidata ei ole alati kerge
Tihti tuleb enne ületada sisemised ja välised vastuolud:
- kellele täpselt teatada
- kuidas teatada
- kas nähtu ikka kindlasti viitab vägivallale
- kui eksin, milliseid arusaamatusi võib see põhjustada
- kui eksin, kas võib esitada kohtulikku hagi ka minu vastu
- kui vanemad kõike eitavad, ei anta asjale õiguslikku käiku
- kas mul on õigust sekkuda lapse ja ta vanemate suhetesse ja perekonnaellu
- kooli juhtkond ja teised õpetajad ei toeta mind
- kooli juhtkond ei kiida sekkumist kindlasti heaks
Neid kõhklusi on kergem ületada kui:
- koolis on probleem teadvustatud
- on olemas tihe koostöö õpetajate, kooli juhtide ja kooliarsti või -psühholoogi vahel
- õpetajad oskavad märgata vägivalla tunnuseid
- kool toetab igati õpetajaid, kes teatavad oma kahtlustest
- kooli juhtkond ja kooli hoolekogud on partnerid vägivalla ja hoolimatuse tõkestamisel laste suhtes
|
||
IITEE
Soovid toetada meie vabatahtlikku algatust?
Swedbank a/a 221053684391
saaja: MTÜ Lahendus.net
selgitus: annetus Lahendus.netile
Toetust kasutame vabatahtlike nõustajate töö korraldamiseks, nõustajate juhendamiseks ja koolitamiseks. Lahendus.net on tänulik igasuguse annetuse eest!
|