Noorukite depressioon

Refereerinud Aivi Kaasik 

Nooruki depressioon

   Depressioon halvendab oluliselt lapse või nooruki elukvaliteeti ja mõjutab negatiivselt tema suhteid teiste inimestega nii kodus kui väljaspool seda. Depressioon vähendab ka tema võimalusi rakendada oma võimeid nii koolis kui huvitegevuses ja mõjutab selle kaudu kogu tema tulevikku.

   Depressioonis inimene kannatab tavaliselt alanenud meeleolu, huvi ja elurõõmu kadumise ja energia vähenemise all, mis toob kaasa suurenenud väsitatavuse ja vähenenud aktiivsuse. Põhisümptomite kõrval eristatakse järgnevaid lisasümptomeid: tähelepanu ja keskendumisvõime alanemine, alanenud enesehinnang ja eneseusaldus, süü- ja väärtusetustunne, lootusetus tuleviku suhtes, enesekahjustamise- või suitsiidimõtted või -teod, häiritud uni, isu alanemine. Päevast päeva muutub alanenud meeleolu vähe ega sõltu sageli tegelikust olukorrast, kuid võivad esineda meeleolu iseloomulikud ööpäevased muutused. Noorukieas (12-18 aastat) on depressiooni sümptomid peaaegu samasugused kui täiskasvanutel.

   Vahel on noorukiea depressiooni raske eristada teismeea kriisist, mistõttu depressioon selles eas jääb diagnoosimata ja nooruk vajaliku abita. Kuigi pikka aega on püsinud arvamus, et raskused on teismeea perioodil normaalse arengu nähtus, on mitmed uuringud juba 1960.-l ja ’70.-l kinnitanud, et paljud noorukid läbivad teismeea suuremate psühholoogiliste probleemideta ja depressiivsus ning teised häired võivad põhjustada tõsiseid tagajärgi hilisemas elus.

    Enesehinnanguprobleemid ja muretsemine oma suutmatuse pärast suurenevad ajutiselt noorukieas sageli ka normaalse arengu käigus, kuid depressiooni korral lisanduv lootusetus ja abitustunne alandavad enesehinnangut veelgi. Aeg-ajalt üritab nooruk võidelda madala enesehinnangu vastu eitamise, kompensatoorsete kõikvõimsusfantaasiate või põgenedes tegelikkusest alkoholi või narkootikumide abil. Nooruki depressioon võib avalduda ka düssotsiaalse käitumisena, nagu popitegemine, varastamine ja kaklemine.

Abi võimalused

  Depressioonis laps või nooruk suunatakse arsti juurde väga mitmesuguste sümptomite tõttu, milles mitte alati kohe ei tunta ära depressiooni. Sellised sümptomid on ebamäärane rahutus ja keskendumisraskused, impulsiivsed raevuhood ja hõlpsasti kaklustesse sattumine ning vähene pettumuste talumise võime. Sümptomite hulgas võib olla ka saavutusvõime alanemine, kontaktidest tagasitõmbumine, väsimus ja mitmesugused somaatilised vaevused. Õige diagnoos on aga efektiivse ravi põhieeldus, mistõttu psühhiaatri ja/või psühholoogi poole pöördumine on äärmiselt oluline.

 Häire avastamise ja diagnoosimise järel saab noori aidata erinevate võtetega. Psühhiaater määrab antidepressantravi vajalikkuse, kuid kindlasti on oluline psühholoogiline teraapia. Noorukite depressiooni ravis on kasutusel näiteks kognitiiv-käitumuslik teraapia, psühhodünaamiline teraapia, pereteraapia, sotsiaalsete oskuste treening ja toetav grupiteraapia. Uuringud on näidanud, et teraapiad ei ravi efektiivselt mitte ainult depressiooni sümptome, vaid parandavad oluliselt ka ärevuse nähte, mis noorukitel sageli depressiooniga koos esineb. Ravi valik on kindlasti individuaalne ning sõltub nii noore inimese iseloomust kui ka depressiooni tekkimise põhjustest. Näiteks probleemsete peresuhete korral tuleks kindlasti kaaluda pereteraapia võimalust, muude põhjuste puhul ei pruugi see nii oluline olla ning võimalik, et tuleks keskenduda pigem individuaalteraapiale.

  Sotsiaalsete võrgustike tugi depressioonis lapsele või noorukile on esmatähtis. Peale perekonna võib ka kooli ning huviringid haarata terapeutilisse võrgustikku, mis toetab last tema probleemides ja püüab tõsta lapse enesehinnangut ning parandada tema arusaamist iseendast. Sotsiaalses võrgustikus osalevatelt isikutelt nõutakse käitumise tasakaalukust ja võimet taluda depressioonis oleva lapse poolt põhjustatud võimalikke ärritavaid tundeid. Noorukite ravis on olulisel kohal ka eakaaslaste moodustatud võrgustik.

Peamine allikas: Medicina (2006). Laste- ja noortepsühhiaatria. Tallinn: AS Medicina

 
  IITEE
Soovid toetada meie vabatahtlikku algatust?
 
Swedbank a/a 221053684391
saaja: MTÜ Lahendus.net
selgitus: annetus Lahendus.netile
 
Toetust kasutame vabatahtlike nõustajate töö korraldamiseks, nõustajate juhendamiseks ja koolitamiseks. Lahendus.net on tänulik igasuguse annetuse eest!